Retoorika. Väitlus demokraatlikus ühiskonnas

Õpetaja Ülle Salumäe, Gustav Adolfi Gümnaasium
Tund on mõeldud retoorikatsükli lõpetamiseks. Enne on keskendutud kõnele ja kõnelejale esitatavatele nõudmistele, argumendi ehitusele. Probleemülesande lahendamine võimaldab selgitada avaliku väitluse mõistet ja õpetada poolt – ja vastuseisukohta kujundama.
Eesmärk:
suulise väljendus- ja argumenteerimisoskuse arendamine; ühiskondlikule väitlusele tähelepanu pööramine.
Tunni lühikirjeldus:
Õpilased jagunevad gruppidesse (antud juhul 4 gruppi). Õpilased saavad trükitult probleemi kirjelduse ja rolli, keda nemad antud väitluses esindavad. Iga grupp loeb tähelepanelikult teksti läbi ja joonib alla olulised faktid. Igal grupil on aega 10 minutit, et valmistada ette lühike argumenteeritud sõnavõtt oma huvide kaitseks. Kõik õpilased joonivad vihikusse nelja lahtriga tabeli ja teevad kõnede kohta kirjalikke märkmeid Igal grupil on aega kuni neli minutit, et esitada oma nägemus probleemist ning veenda oma seisukohtade õigsuses. Iga grupi üks liige palutakse žüriisse seisukohti kuulama ja vaagima. Pärast kõnet on võimalus esitada esinejale küsimusi (v.a zürii).Iga õpilane otsustab individuaalselt, millise osapoole argumendid olid veenvamad ja selgitab nn võitja. Esinedes viimasena, teatab žürii oma otsuse ja põhjendab argumenteeritult. Kodutööna saavad õpilased ülesande tuua päevalehe arvamusleheküljelt kolm näidet probleemi ja probleemis osalevate huvigruppide kohta.
Oodatavad tulemused: Õpilased mõistavd, et ühel probleemil võib olla mitu lahendust. Poolt- ja vastuargumente sõnastades süvenevad õpilased eri aspektidesse, ei otsusta ühepoolse informatsiooni või emotsiooni põhjal. Õpilased arendavad kuulamis- väitlemis- ja kõnelemisoskust. Teadvustavad kodanikuühiskonna olemust.
Võimalusel tund filmitakse ja järgmisel korral analüüsitakse kõnele ja esinejale esitatavate nõuete ning grupikäitumise osas.