Elektrofiilne liiumisreaktsioon

õpetaja Katrin Soika, Gustav Adolfi Gümnaasium
Gümnaasiumi orgaanilise keemia kuruse raames õpitav abstraktne teema: elektrofiilne liitumine. Eeltoodud teema õppimine nõuab õpilaselt suurt abstraheerimisvõimet. Teema selgitamisel on KINDLASTI vaja kasutada visualiseerimist abistavaid vahendeid (NT: antud videos on õpetaja loodud esitlus animatsioonidega). Uuringutest on selgunud, et mõiste elektrofiil on paljudele 11. kl lõpetajatele omandamata mõisteks (kuigi sellel baseerub peaaegu kogu õppeaasta reaktsioonimehhanismide mõistmine). Kindlasti aitab raskete teemade käsitlemisel teemat muuta paremini mõistetavaks see, kui õpetaja oskab tuua lihtsaid näiteid, katseid, lõimides need temasse.
Eesmärgid: 1) korrata eelnevalt õpitud mõisteid: elektrofiil, nukleofiil, küllastunud-, küllastumata ühend, ründav osake, reaktsioonitsenter, 2) omandada uusi teadmisi/termineid: valastumine, elektrofiilne liitumisreaktsioon.
Selgitusele järgneb töövihikust vastavasisuliste ülesannete lahendamine. Üldiselt vaadeldakse uut teemat diskussiooni teel (arutleme koos- kirjutame üles uued mõisted), kuid kahjuks segas koolis esinev kajaefekt eeltoodu jäädvustamist lindile. Õpilased teevad aasta lõpus esitluse ühe reaktsioonimehhanismi selgitamisest- õpetaja kasutab järgnevatel aastatel õppetöös.
Eeltoodud teemakäsitlemisjärjestus peaks aitama õpilasel paremini mõista elektrofiilse liitumisreaktsiooni sisu. Kasutades selgitamisel eakaaslaste videoklipi esitlust tundub paljudele õpilastele, et eeltoodud abstraktne protsess võib olla huvitav, lõbus, stimuleerib neid rohkem teemast mõtlema.