Õppimislugu

Konkursi lõpuüritusel tehti teatavaks võitjad

2008-06-12T02:27:00.000-07:00

Tiigrihüppe Sihtasutus kutsus Õppimislugude konkursil osalejad ja žürii liikmed 18. juunil kella Tallinnasse Maarjamäe lossi pidulikule lõpuüritusele.

Lõpuüritusel tehti teatavaks konkursi võitjad. Lisaks sellele sai kuulata Mait Laasi ja Ruth Melioranski (Nukufilmi Lastestuudio) miniloengut "Hea video saladused".

Kohad jagunesid järgmiselt.

I koht

Asimuut, geograafia- Signe Lensment, Paikuse Põhikool
Joogipulbritega lõnga värvimine, tööõpetus - Siret Lahemaa, Lauka Põhikool
Elu Eestis vanal ajal, eesti keel, ajalugu, tööõpetus, matemaatika - Kersti Tillo, Tartu Hiie Kool
Põhiilmakaared ning vaheilmakaared, loodusõpetus - Piret Kirsipuu Tallinna, Väike-Õismäe Gümnaasium

II koht
Joone puutuja võrrandi koostamine tuletise abita, matemaatika - Allar Veelmaa, Loo Keskkool
Lineaarvõrrandite lahendamine matemaatika- Anneli Morgenson, Tapa Vene Gümnaasium
Stiilide kasutamine mahukate tekstide vormistamisel. Sisukord - arvutiõpetus - Veiko Hani, Tartu Kivilinna Gümnaasium
Meie linna park, loodusõpetus - Sirje Kereme, Kuressaare Gümnaasium
Õigekirjaoskuse kujundamine. Täishäälik ja sulghäälik veaohtlike häälikutena, kõneravi - Hene Binsol, Tartu Hiie Kool
Õppekäik-loodusvaatlus Harku õpperajal loodusõpetus, geograafia, bioloogia- Piret Karu ja Andres Raa Tallinna Reaalkool
Õues maalimine "Kaaslased 4 aastat" , kunstiõpetus - Ave Kiiver, Sõmeru Põhikool
Tähtede õppimine, vene keel- Silva Stepanova, Antsla Gümnaasium
Geomeetria välitööd – matemaatika-alased välitööd. matemaatika - Allar Veelmaa, Loo Keskkool

III koht
arvu Pi päeva tähistamine, matemaatika -Vilve Lepik, Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Loodusainete maastikumäng (loodusainete teemade kordamiseks), bioloogia, geograafia, keemia, füüsika, arvutiõpetus, kehaline kasvatus, kodulugu -Siret Lahemaa, Krista Rannast, Märt Rannast Lauka Põhikool
Jutule lõpu kirjutamine, eesti keel - Küllike Kütimets Tartu Descartes'i Lütseum
Elektrofiilne liiumisreaktsioon, keemia - Katrin Soika, Gustav Adolfi Gümnaasium
Harrastused, vene kee l- Silva Stepanova, Antsla Gümnaasium
Koduloomad, loodusõpetus -Tuuli Koitjärv, Pärnu Vanalinna Põhikool
London, inglise keel - Margit Timakov, Tallinna Ühisgümnaasium
Jätkusuutlik areng. Prügi ja jäätmed, loodusõpetus -Sirje Kereme, Kuressaare Gümnaasium
Loomad ja linnud, vene keel- Ellen Kask, Kuressaare Gümnaasium

Anti välja ka publiku preemia, selle pälvis Elva Gümnaasiumi õpetaja Ardo Heinmaa videoga "Internet kui info allikas".

Üritus lõppes piduliku vastuvõtuga. Pildid ürituselt leiate siit.

Palju toredaid konkursitöid

2008-05-29T01:12:00.000-07:00

Videolugude konkursil oli palju osavõtjaid ning esitati palju toredaid töid.
Konkursile laekus ühtekokku 82 tööd. Osales 64 õpetajat ning esindatud oli
36 kooli.

Suur tänu kõikidele õpetajatele, kes konkursitöö saatsid ja nii oma kutsemeisterlikkust jagasid.

Kõige rohkem töid esitas Tallinna Tõnismäe Reaalkool (8), järgnesid Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium (6) ja Tallinna Reaalkool (6).
Kõige rohkem töid laekus õppeaineti matemaatikas (17), tööõpetuses (12) ja loodusõpetuses (11).
Klasside kaupa esitati kõige rohkem 8. klassi (15), 7. klassi (15), 10. klassi (12) ja 11. klassi puudutavat materjali (11).

Konkursitöid hakkab hindama ekspertide komisjon, kes hindavad esitatud töid nii ainealaselt kui ka pedagoogilisest vaatepunktist. Seejärel vaatab tööd läbi videokunsti asjatundja. Võistluse tulemused plaanime avalikustada juunikuu kolmandal nädalal.

Valime ka publiku lemmiku

Lisaks ekspertide hinnangule on võimalik oma lemmikust teada anda igal blogikülastajal.
Selleks tuleb teil välja valida kolm meelepärasemat tööd ning nendest selle lingi kaudu teada anda.

Head vaatamist!

Pärilikkus

2008-05-28T23:07:00.000-07:00

Õpetaja Kristel Mäekask, Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Tunni eesmärk: Lähtudes konstruktivismist tutvustada õpilastele enamlevinud haigusi ning kinnistada mõisteid pärilik, mittepärilik ja päriliku eelsoodumusega haigus.
Tunni lühikirjeldus:
Õpilased jagavad ennast paarideks ja õpetaja jagab igale paarile erineva haiguse. Õpilastel on võimalus kasutada infoallikana internetti (juhul kui see võimalus puudub on võimalik kasutada ka teisi infoallikaid). Õpilased otsivad 15. minuti jooksul haiguse tekkepõhjuste, tunnuste, ennetamise ja ravi kohta infot. Õpilased esitavad klassile lühikokkuvõtte valitud haiguse tekkepõhjuste, tunnuste, ennetamise ja ravi kohta. Kaasõpilased kuulavad ning püüavad järeldada ettekande põhjal millisesse rühma haigus võiks kuuluda, kas pärilike, mittepärilike või päriliku eelsoodumusega haiguste hulka. Tunni lõpus annavad õpilased teada milised haigused millistesse rühmadesse kuulusid.
Oodatavad tulemused:
Õpilased teavad millised haigused on pärilikud, mittepärilikud ja millised päriliku eelsoodumusega. Õpilased oskavad kirjeldada enamlevinud pärilikke, mittepärilikke ja päriliku eelsoodumusega haigusi. Õpilased oskavad leida vajalikku infot kasutades enamlevinud interneti otsingumootoreid. Õpilased oskavad eristada olulist infot vähemolulisest ning jagada infot klassiga. Õpilased oskavad esineda ja kuulata kaas��pilasi. Õpilased oskavad luua seoseid varemõpitu ja tunnis kuulatud info põhjal ning teha järeldusi.

Tähtede õppimine, hääliku ja tähe vahelise seose teadvustamine

2008-05-28T08:08:00.001-07:00

Õpetaja Eve Saare, Aruküla Lasteaed Rukkilill

Õppemäng algõpetuse tunnis.
Tegevuse eesmärk:
1. Lapsed tunnevad kevadlilli ja teavad nende nimesid
2. Lapsed tuletavad meelde õpitud tähed
3. Lapsed liiguvad muusika ajal ja oskavad leida koha muusika lõppedes Tegevuse lühikirjeldus: Kevad on käes ja lilled puhkenud õide. Osa lastest on lilled kes seisavad aasal. Mesilased lendavad aasale. Mesilastel on nimed. Nimeks on täht peakattel. Muusika lõppedes peatuvad mesilased lilledel. Iga lille kõrvale võib minna ainult 2 mesilast. Kes ei mahu, lendab rohule (põrandale) Lilled nimetavad järgemööda endal peatunud mesilaste nimed. Seejärel lill vahetab oma kübara ühe mesilasega.
Mesilasest saab nüüd lill ja lillest mesilane. Mäng algab uuesti.
Oodatavad tulemused:
1. Lastel kinnistub seos häälik – täht
2. Lapsed teavad tähenimesid ja ütlevad neid ka teistele
3. Laps oskab õigesti öelda tähenime

Античность и Средневековье

2008-05-28T08:07:00.001-07:00

Õpetajad Oksana Kutsjak, Snežana Masljakova, Jõhvi Vene Gümnaasium

Цели:
• Повторение и обобщение знания учащихся 7 классов по темам истории и литературы «Культура Античности и Средневековья» через интеграцию предметов;
• Развитие памяти, воображения, логического мышления;
• Осмысление вклада античности и средневековья в мировую культуру и ее значимость для современного мира;
• Развитие умения командного сотрудничества;
• Способствование воспитанию толерантного отношения к культуре различных эпох и народов.
• Использование компьютерных технологий.

Ожидаемые результаты:
• Имеют представление об эпохах античности, средневековья;
• Знают особенности основных стилей и направлений в литературах Античности и Средневековья.
• Умеют комментировать события и давать им оценку;
• Знают известнейшие произведения литературы, могут назвать главных литературных героев;
• Знают этимологию фразеологизмов и их значения; владеют терминологией.
• Видят различие и общее в литературе двух эпох;
• Умеют видеть связь Античности и Средневековья с современностью.
• Умеют работать в командах.

Объяснительная записка: Интегрированный историко-литературный урок-игра
«За семью печатями»
За основу урока обобщения была взяты развивающие игры «За семью печатями» и «Умники и умницы». Такая необычная форма, по нашему мнению, способствует развитию интереса к предмету.
Была проведена предварительная работа: формирование смешанных команд из двух 7-х классов; самостоятельное повторение материала участниками игры.
Все этапы разбиты на АГОНЫ, которые соответствовали каждый своей теме. Использованы элементы театрализации учениками и учителями. Учителя выступили в роли ведущих. Это был союз двух муз: Клио и Эрато. В роли Данте выступил ученик гимназии. Участники игры в ходе одного агона получили задание, где должны были использовать пантомиму, что позволило им, включить воображение. За каждый агон команды получали печать, таким образом, до конца игры сохранялся соревновательный дух, поскольку победителем становилась тот, у кого больше печатей. Не остались в стороне и зрители.

Решение задач по планиметрии различными способами

2008-05-28T08:00:00.000-07:00

Õpetaja Ljudmilla Kulatšenko, Jõhvi Vene Gümnaasium
Цель урока:
Решение задач по планиметрии различными способами.
Краткое описание урока:

Учитель на примере одной задачи разбирает различные способы решения.
a). с помощью подобия треугольников.
б). с помощью теоремы о касательной и секущей, исходящих из одной точки.
в). с помощью теоремы косинусов.
г). С помощью использования формулы для площадей треугольника.

Ожидаемые результаты:
Учитель подводит учеников к тому, что задачу можно решать, используя богатый математический арсенал, учит смотреть на задачу, используя различные теоремы и различную математическую технику. Учитель надеется, что при решении других геометрических задач ученик будет использовать нужный теоретический материал.

ПАССИВНЫЙ ДОМ

2008-05-28T07:07:00.000-07:00

Õpetaja Tamara Ponkina, Jõhvi Vene Gümnaasium
Цели урока:
- поиск материала в Интернете и его обработка, совершенствование навыков представления информации в корректной форме;
- знакомство с современными экологическими технологиями;
-экологическое воспитание- формирование бережного отношения к окружающей среде;
- закрепление навыков формулирования задач, творчески их решать , активно отстаивать свою точку зрения;
- формирование гражданской позиции;
- сотрудничество, умение работать в группе.

Краткое содержание урока:
В рамках темы «Экологические технологии» было проведено 3 урока, посвященные разработке и защите проекта строительства пассивного дома, т.е. не агрессивного по отношению к окружающей среде. Эта работа включала несколько этапов:
1- формирование групп и получение задания по поиску информации в Интернете;
2- составление проекта (работа в группах, в классе- 1урок;
3- защита проектов, их обсуждение и оценивание (2 урока).
Ожидаемые результаты:
Представление проекта «Пассивный дом» - популярной идеи современного мира, в котором должны найти отражения современные технологии в области применения конструкционных материалов, производства тепло- и электроэнергии, вентиляции здания, водоснабжения и очистки сточных вод, утилизации мусора.

Биссектриса угла

2008-05-28T05:13:00.000-07:00

Õpetaja Olga Bulajeva, Jõhvi Vene Gümnaasium
Объяснительная записка:Уроки в среднем звене я стараюсь разрабатывать согласно возрастным особенностям детей. Учащиеся этого класса эмоциональны, подвижны, требуют к себе повышенного внимания. С первых минут урока их необходимо заинтересовать, включить в познавательную деятельность, вызвать интерес к теме. Школьники легче усваивают информацию, если она новая, эмоционально насыщенная и полезная. Если же она не отвечает этим требованиям, то учащиеся хуже запоминают определения, без интереса решают задачи. На мой взгляд, следует апеллировать к фантазии детей, используя наглядные пособия, чтобы развивалось не только логическое, но и образное мышление. Учитывая психологические особенности учащихся, мною был подготовлен и проведен урок, где объяснение нового материала представлено в форме сказки. Так как один из методов развития памяти строится на ассоциациях, то на уроке биссектриса-это мышка. В ходе объяснения много раз повторяется определение биссектрисы, причем каждый раз оно подкрепляется новым чертежом. Такой метод подачи нового материала позволяет запомнить определение уже на уроке. Используя его, ученики решают задачи на готовых чертежах и могут построить свои. На мой взгляд, такая работа позволяет хорошо мотивировать изучение и применение определений.

Цели:
- Ввести понятие биссектрисы угла.
- Научить строить биссектрису угла двумя способами: с помощью транспортира; с помощью циркуля и линейки.
- Научиться решать задачи на использование определения биссектрисы.
- Развивать логическое мышление и познавательный интерес к предмету.
Описание урока:
1.Oрганизационный момент.
2.Объяснение нового материала и закрепление его в задачах. Используя презентацию «Мышкина тропинка» объясняется новый материал, идет работа с определением биссектрисы, решаются задачи на готовых чертежах, рассматриваются различные способы построения биссектрисы угла. Работа идет одновременно на доске и в тетрадях.
3.Контроль усвоения нового материала учащимися. При фронтальном опросе все учащиеся знали определение биссектрисы, могли самостоятельно построить биссектрису угла.
4. Подведение итогов урока. Домашнее задание.
Результаты урока:
- учащиеся знают определение биссектрисы угла;
- умеют строить биссектрису угла с помощью транспортира и с помощью циркуля и линейки;
- умеют решать задачи на использование определения биссектрисы.

arvu Pi päeva tähistamine

2008-05-27T03:53:00.000-07:00

Õpetaja Vilve Lepik, Tallinna Lilleküla GümnaasiumTunni eesmärk:
Igal aastal märtsikuu 14. päeval tähistatakse ülemaailmselt arvu Pi päeva. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis oleme seda tähistanud 4 aastal. Igal aastal erineval moel. Sellel aastal oli eesmärgiks näidata, kuidas jõudis arvuni Pi Archimedes, kes andis arvule Pi kahepoolsed tõkked.

Tunni lühikirjeldus:
Õpilastele peale Archimedese meetodi selgitust jagati töölehed, kus nad pidid joonestama korrapäraseid hulknurki etteantud ringi sisse, mõõtma hulknurga külje pikkuse, arvutama ümbermõõdu ja leidma hulknurga ümbermõõdu ja ringi läbimõõdu jagatise. Meie oma töö käigus pidime leida arvu Pi alumised tõkked. Töö tulemused vormistati graafiliselt. Tehti järeldus. Kaks paari õpilasi otsisid samal ajal internetist materjali arvu Pi kohta. Saadud materjali vormistasid esitlusena, et näidata teistele. Kuulasime arvust Pi ka laule.
Väike võistlusmoment klassis: mitu arvu Pi kümnendkohta suudad minutiga pähe saada. Selgus, et 22. Päeva tähistamine lõppes sünnipäevalauluga arvule Pi.

Oodatavad tulemused:
Lihtsa näite abil saadi selgeks , kuidas tekivad arvu Pi kümnendkohad. Avardada teadmisi arvu Pi kohta. Lustiga õpiti matemaatikat.

Retoorika. Väitlus demokraatlikus ühiskonnas

2008-05-27T00:32:00.000-07:00

Õpetaja Ülle Salumäe, Gustav Adolfi Gümnaasium
Tund on mõeldud retoorikatsükli lõpetamiseks. Enne on keskendutud kõnele ja kõnelejale esitatavatele nõudmistele, argumendi ehitusele. Probleemülesande lahendamine võimaldab selgitada avaliku väitluse mõistet ja õpetada poolt – ja vastuseisukohta kujundama.
Eesmärk:
suulise väljendus- ja argumenteerimisoskuse arendamine; ühiskondlikule väitlusele tähelepanu pööramine.
Tunni lühikirjeldus:
Õpilased jagunevad gruppidesse (antud juhul 4 gruppi). Õpilased saavad trükitult probleemi kirjelduse ja rolli, keda nemad antud väitluses esindavad. Iga grupp loeb tähelepanelikult teksti läbi ja joonib alla olulised faktid. Igal grupil on aega 10 minutit, et valmistada ette lühike argumenteeritud sõnavõtt oma huvide kaitseks. Kõik õpilased joonivad vihikusse nelja lahtriga tabeli ja teevad kõnede kohta kirjalikke märkmeid Igal grupil on aega kuni neli minutit, et esitada oma nägemus probleemist ning veenda oma seisukohtade õigsuses. Iga grupi üks liige palutakse žüriisse seisukohti kuulama ja vaagima. Pärast kõnet on võimalus esitada esinejale küsimusi (v.a zürii).Iga õpilane otsustab individuaalselt, millise osapoole argumendid olid veenvamad ja selgitab nn võitja. Esinedes viimasena, teatab žürii oma otsuse ja põhjendab argumenteeritult. Kodutööna saavad õpilased ülesande tuua päevalehe arvamusleheküljelt kolm näidet probleemi ja probleemis osalevate huvigruppide kohta.
Oodatavad tulemused: Õpilased mõistavd, et ühel probleemil võib olla mitu lahendust. Poolt- ja vastuargumente sõnastades süvenevad õpilased eri aspektidesse, ei otsusta ühepoolse informatsiooni või emotsiooni põhjal. Õpilased arendavad kuulamis- väitlemis- ja kõnelemisoskust. Teadvustavad kodanikuühiskonna olemust.
Võimalusel tund filmitakse ja järgmisel korral analüüsitakse kõnele ja esinejale esitatavate nõuete ning grupikäitumise osas.

Õigekirjaoskuse kujundamine. Täishäälik ja sulghäälik veaohtlike häälikutena

2008-05-26T08:05:00.000-07:00

Õpetaja Hene Binsol, Tartu Hiie Kool

Õppeaine: Kõneravi
Käsitletav teema ja klass: Õigekirjaoskuse kujundamine. Täishäälik ja sulghäälik veaohtlike häälikutena; 3. – 5. klass, kirjutamisraskustega õpilased.
Selgitus: Lapsed arenevad erinevas tempos ning vajavad nõutavate õpitulemuste saavutamiseks erinevat õppematerjali oskuste kinnistamiseks ning erinevalt aega. Õigeaegne ja piisav abi tagab õpilastele paremad tulemused lugema ja kirjutama õppimisel. Kogemused on näidanud, et õigekirjaoskuste kujundamisel osaoskuste kaupa ja täiendava õppevara kasutamise korral jõuab rohkem õpilasi paremate tulemusteni. Käesoleval juhul on tegemist arvutiklassis toimuva harjutava/kinnistava kõneravi tunniga.
Tunni eesmärk: Harjutada määrama ja muutma sulghäälikute pikkusi toetudes võrdlevale hääldamisele ja veaohtliku koha skeemidele, kasutada saadud oskusi kirjutamisel. Tunni lühikirjeldus: Tunnis kasutatud töövõtete järjestus tuleneb kirjutamistoimingu psühholoogilisest struktuurist ja selle kujundamiseks vajalikest osaoskustest ning on alljärgnev:
• sõnatulpade lugemine;
• häälikurühmade tundmine;
• veaohtlike häälikute määramine;
• häälikupikkuste muutmine ja määramine (pilt);
• häälikupikkuste muutmine ja määramine (heli);
• häälikupikkuste muutmine ja määramine (skeem);
• tähemärkide valik;
• ettevalmistus enesekontrolliks – häälduse ja kirjapildi vastavus;
• ettevalmistus enesekontrolliks – tähenduseta/ tähendusega sõnade leidmine;
• lünkharjutus;
• korrektuurharjutus;
• harjutav etteütlus.
Tunnis suunatakse õpilasi kasutama erinevaid abivõimalusi ning vale vastuse korral analüüsima oma vigu. Enne ülesande sooritamist (kirjutamist) võib õpilane kasutada näit- ja materialiseerimisvahendeid (seinatabelid ja jaotusmaterjalid), mis suunavad ja reguleerivad tema tegevust (on väliseks orientiiriks). Tunni teises pooles kasutatakse arvutiprogrammiga eXe koostatud samateemalist õppevara. Vajaduste ilmnemisel on seal hea võimalus õpematerjali omandamist individualiseerida, diferentseerida tööd õpilaste kaupa ja saada tagasisidet laste oskustest. Harjutusi arvutis sooritades saab kuulata sõnu või fraase korduvalt, vajadusel lause kirjutamise katkestada ja kuulata materjali jällegi uuesti ning alles siis jätkata tööd. Väga head võimalused avanevad seal enesekontrollioskuste kujundamiseks, sest pärast igale küsimusele vastamist saab õpilane teada, kas ta vastas õigesti või mitte. Pidev tagasiside on tähtis eelkõige õpilasele endale.
Oodatavad tulemused: Võimalikult veatu õigekirjaoskuse kujunemine.

Kooli videouudised

2008-05-26T07:10:00.000-07:00

Õpetaja Igor Kalakauskas, Tallinna Tõnismäe Reaalkool

TTRK eksisteerib juba kuus aastat meediasüsteem, mis aitab õpilastel, õpetajatel ja lapsevanematel orienteeruda tohutus infotulvas.

Koolis on 8 meediakanalit

· kooli veebileht
· kooli ajaleht „MIG“
· kooli raadio
· kooli TV
· info elektrooniline laialisaatmine
· infostend
· sündmuste arhiiv
· meedia arhiiv

Peale selle on 10.-12. klasside õpilastel valikainena võimalus osa võtta meediaklassi tööst.

Meediatunnid

kooli õppekavas 10-12. klaasides valikainena aitab õpilastel materjale ette valmistada haarab õpilasi kaasa erinevatest projektisedt osa võtma
õpilastel arendada loomingulisustavardab õpilaste silmaringi, aitab tõsta enesehinnangut, integreeruda Eesti ühiskonda

Kooli teleuudised
· edastab kooli uudiseid 4 korda aastas
·toimetajad on meediaklassi õpilased
·koostab erinevaid temaatilisi saateid (esimesse klassi vastuvõtt, viimane koolikell, välisreisid)
· osaleb koolivälistes projektides
·on eraldi banner ja juurdepääs kooli lehelt

TTRK MEEDIASÜSTEEM ON:
terviklik, balansseeritud, diferentseeritud aitab lugejatel orienteeruda infotulvas,
omab suurearvulist sihtrühma
aitab tutvuda kogu kooli tegevusega arusaadavas ja kättesaadavas vormis
aktiivne, mobiilne ja avatud kõikidele kasutajatele
soodustab sihtrühmade integratsiooni, kaasatust kooliellu

Induktsioonvool ja magnetism

2008-05-26T07:05:00.000-07:00

Õpetaja Aarne Silas, Gustav Adolfi Gümnaasium
Magnetism
Eesmärk: Induktsioonvoolu tekkeprotsessi selgitamine, et õpilane mõistaks elektrivoolu tootmise peamist meetodit.
Lühikirjeldus. Selleks tunniks on jõutud magnetismiga algust teha ning alustatakse lisaks teistele ka graafiliste ülesannete lahendamist.
Tulemused. Õpilane oskab lahendada induktsioonvooluga seotud graafilisi ülesandeid ning seostab seda teiste lihtsamate magnetnähtustega ja magnetismiga igapäevaelus.

Foucault' pendel

2008-05-26T06:59:00.000-07:00

õpetaja Aarne Silas, Gustav Adolfi Gümnaasium
Foucault' pendel
Eesmärk. Maa pöörlemise katseline tõestamine ja globaalse pöördliikumise tunnetamine.
Lühikirjeldus. Katse sobib nii kosmoloogia kui ka pöördliikumise teemade juurde.
Tulemus. Ahaa elamus ja suunamine globaalse mõtlemise juurde!

Asimuut

2008-05-26T06:51:00.000-07:00

Õpetaja Signe Lensment, Paikuse Põhikool
Tunni eesmärgid:
* õpilane õpib ruumiliselt mõtlema;
* õpilane õpib lihtsate vahenditega mõõtmist;
* õpilane oskab kaardil määrata asimuuti.
Oodatav õpitulemus:
* õpilane oskab kasutada kaasaegseid infotehnoloogiavõimalusi teabe kinnistamiseks; * õpilane oskab teisendadamõõtkava;
* õpilane kasutab malli asimuudi määramiseks.

Tunni lühikirjeldus: SMART-tahvli interaktiivsete vahenditega (mall ja joonlaud) asimuudi kordamine. Ülesande lahendamine, mis eeldab mõõtkava tundmist ning teisendamist ja malliga kraadide leidmist.

Põhiilmakaared ning vaheilmakaared

2008-05-26T06:40:00.000-07:00

Õpetaja Piret Kirsipuu, Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium
Tunni eesmärk:
Kinnistada põhiilmakaared ning vaheilmakaared
• Eelnevalt õpitud materjali kinnistamine: kaart ning kaardilegend (leppemärgid)
• Õpetada kasutama õpitut elus ehk siis oskus kasutada turismikaarti! Oskus leida kaardilegend (leppemärgid). Põhimaantee, mida mööda liikuda. Täpsem tunnikirjeldus siin

Matkimismäng

2008-05-26T06:01:00.000-07:00

Õpetaja Mari-Ann Järve, Lasnamäe Lasteaed-Algkool
Tunni eesmärgid:
1. Kuulamistähelepanu treenimine
2. Ümberkehastumise arendamine kehaliste harjutuste kaudu
3. Sõnavara rikastamine vähest kasutust leidvate sõnade seletamise kaudu
Tunni lühikirjeldus:
Tunnis loetakse Dagmar Normeti raamatut „Maalesõit“, mis on matkimismäng lastele. Illustreerinud on raamatu A. Pilar.
Tähelepaneliku kuulamise järel sooritatakse teadlikke ja koordineeritud liigutusi: kõnd, jooks, hüpped, sirutused, painutused, tasakaal, võttes eeskujuks illustratsioone. Keelekasutuses harvem esinevate sõnade puhul selgitab õpetaja sõna tähenduse kohe. Sisse on toodud varem õpitud laulud, mis konteksti sobivad, kaasa laulma kutsuvad ja tegevusi elavdavad.

Oodatavad tulemused:
Tegevusi matkides sooritatakse harjutusi erinevatele lihasgruppidele.
Teksti kuulamise käigus laieneb silmaring ja areneb sõnavara.
Lapsed hakkavad oma mängudes kasutama matkimismängu „Maalesõit“ elemente.

Loomad ja linnud

2008-05-26T05:50:00.000-07:00

Muuseumitund from Maidu Varik on Vimeo.
Õpetaja Ellen Kask, Kuressaare Gümnaasium
Tunni eesmärk:
koostöö arendamine; projektõppe rakendamine keeleõppes; õppevahendi valmistamine; infotehnoloogia vahendite rakendamine.
Tunni lühikirjeldus:
Õpilased said ülesandeks koostada venekeelsed tutvustused Saaremaa muuseumis eksponeeritud loomadest ja lindudest. Oma plakati tutvustuse pidid nad teistele tegema muuseumis toimunud tunnis. Projekti käik salvestati videona.
Oodatavad tulemused:
keeleõpe praktilises olukorras on efektiivsem,
valmib õppevahend (film), mida saab ka edaspidi kasutada; suureneb õpilaste valmisolek erinevates õpiprojektides kaasalöömiseks.

London

2008-05-26T05:42:00.000-07:00

Õpetaja Margit Timakov, Tallinna Ühisgümnaasium
Eesmärk. Tutvustada õpilastele Londoni vaatamisväärsusi seal reaalselt käimata. Anda õpilastele võimalusi esitluste tegemiseks. Lühikirjeldus. Peale väikest hetkeseisu kaardistamist vaadatakse tunnis videolõiku Londonist, täidetakse Londoni vaatamisväärsuste kohta lünktekst, õpitakse vaatamisväärsuste pilte ja nimesid ühendama, esitatakse omalt poolt lühitutvustus ühe paiga kohta.
Tulemused. Iga õpilane oskab nimetada Londoni vaatamisväärsusi ja seda, mille pärast nad kuulsad on ning teab ühe vaatamisväärsuse kohta põhjalikumalt. Õpitakse ise esinema ja teisi kuulama, kuuldut-nähtut seostama ning hiljem enda esitust täispikkuses kuuldes-nähes (valikuliselt kas üksi või terve klassiga koos) oma keelekasutuse kohta järeldusi tegema.

Juhan Liivi looming

2008-05-26T05:34:00.000-07:00

Õpetaja Julia Ivanova, Narva Täiskasvanute Kool
Tunni eesmärgid: tutvustada J. Liivi elulugu; äratada huvi luuletaja loomingu vastu; arendada õpilaste loovust ja fantaasiat, luua neile oma ideede rakendamise võimalused; arendada õpilaste esinemisoskust; laiendada õpilaste sõnavara; lõimida erinevaid aineid (kirjandus, kunst, muusika, IT)

Tunni lühikirjeldus: 10. klassi õpilastele oli antud ülesanne tutvuda iseseivalt J. Liivi loominguga, valida üks luuletus või luutetuste seeria. Seejärel pidid õpilased valitud luuletust teistele tutvustama. Esitluse vormi võisid õpilased vabalt valida. Nad joonistasid seinalehti, tegid luuletuste põhjal lühikesi videofilme, maalisid pilte. Täiskasvanud õppijad said ülesandega hästi hakkama. Kõik tööd olid huvipakkuvad, loomingulised ja originaalsed.

Oodatavad tulemused: Huvitavas vormis saavad õpilased ülevaate J. Liivi elukäigu põhifaktidest ja tema loomingust.

Avalikud suhted

2008-05-26T05:23:00.000-07:00

Õpetaja: Erika Vatsel, Tallinna Reaalkool

Vene keele kursuse 2008 õppefilm "Avalikud suhted" Tunni eesmärk - loomingulise mõtlemise, organiseerimisvõime ja meeskonnatöö arendamine. Aktiivne keeleõpe.

Terrorist2

2008-05-26T05:18:00.000-07:00

Õpetaja: Erika Vatsel, Tallinna Reaalkool
Tunni eesmärk: arendada vene keele rääkimisoskust, loomingulist mõtlemist, meeskonnatööd Tunni lühikirjeldus: 3-4 liikmelised rühmad kirjutavad stsenaariumi vene keeles, toimub nende esitlus, klass valib parima stsenaariumi, osad jaotatakse, õpitakse pähe, filmitakse. Viiakse läbi maikuu vene keele tundides.

Stiilide kasutamine mahukate tekstide vormistamisel

2008-05-26T05:05:00.000-07:00

Õpetaja Veiko Hani, Tartu Kivilinna Gümnaasium
Tunni eesmärk: Tutvustada mahukate tekstide vormistamise põhimõtteid (Stiilide kasutamine ja sisukord).
Tunni lühikirjeldus:
Sissejuhatus: Arutelu mahukate tekstide vormistamise ja sellele kuluva aja üle. Vajadusel lühike tutuvustus iseõpetavate juhendite järgi õppimiseks. Iseseisev töö, kus õpilased jälgivad iseõpetavates juhendites näidatavaid kirjeldusi ja tegevusi üritades neid ise näidisharjutuses järgi teha. Iga teema lõpus on kinnistavad küsimused, millele leiab vastuse iseõpetavatest juhenditest. Lõpuks on ülesanne, kus tuleb omandatud/läbi tehtud võtteid rakendada kombineeritult teksti vormistamisel.
Oodatavad tulemused:
Õppur: oskab kasutada nii pealkirja kui ka sisuteksti stiile referaadi vormistamisel; oskab stiile muuta vastavalt vajadusele; on teadlik erinevate stiilitüüpide olemasolust; oskab luua stiilidega vormistatud tekstist sisukorda ning seda uuendada; on teadlik stiilide kasutamise eelistest suuremahuliste tööde vormistamisel
Kokkuvõte: Iseõpetavaid juhendeid saab kasutada uute oskuste omandamiseks, kordamiseks või abimaterjalina hindelise töö sooritamisel. Juhendid on veebilehe või e-õppe keskkonna vahendusel kättesaadavad suvalisel aja väljaspool õppetundi siin

Elektrofiilne liiumisreaktsioon

2008-05-26T04:57:00.000-07:00

õpetaja Katrin Soika, Gustav Adolfi Gümnaasium
Gümnaasiumi orgaanilise keemia kuruse raames õpitav abstraktne teema: elektrofiilne liitumine. Eeltoodud teema õppimine nõuab õpilaselt suurt abstraheerimisvõimet. Teema selgitamisel on KINDLASTI vaja kasutada visualiseerimist abistavaid vahendeid (NT: antud videos on õpetaja loodud esitlus animatsioonidega). Uuringutest on selgunud, et mõiste elektrofiil on paljudele 11. kl lõpetajatele omandamata mõisteks (kuigi sellel baseerub peaaegu kogu õppeaasta reaktsioonimehhanismide mõistmine). Kindlasti aitab raskete teemade käsitlemisel teemat muuta paremini mõistetavaks see, kui õpetaja oskab tuua lihtsaid näiteid, katseid, lõimides need temasse.
Eesmärgid: 1) korrata eelnevalt õpitud mõisteid: elektrofiil, nukleofiil, küllastunud-, küllastumata ühend, ründav osake, reaktsioonitsenter, 2) omandada uusi teadmisi/termineid: valastumine, elektrofiilne liitumisreaktsioon.
Selgitusele järgneb töövihikust vastavasisuliste ülesannete lahendamine. Üldiselt vaadeldakse uut teemat diskussiooni teel (arutleme koos- kirjutame üles uued mõisted), kuid kahjuks segas koolis esinev kajaefekt eeltoodu jäädvustamist lindile. Õpilased teevad aasta lõpus esitluse ühe reaktsioonimehhanismi selgitamisest- õpetaja kasutab järgnevatel aastatel õppetöös.
Eeltoodud teemakäsitlemisjärjestus peaks aitama õpilasel paremini mõista elektrofiilse liitumisreaktsiooni sisu. Kasutades selgitamisel eakaaslaste videoklipi esitlust tundub paljudele õpilastele, et eeltoodud abstraktne protsess võib olla huvitav, lõbus, stimuleerib neid rohkem teemast mõtlema.

Õppimislugu reaalajas (LiveOnine- ruumis)

2008-05-26T04:47:00.000-07:00

Õpetaja Aimi Jõesalu, Põlva Keskkool
LiveOnline-ruumi kasutades vestlused, online-harjutused või videode abil õppimine ja õpetamine reaalajas + eTwinnningu – projekti raames kokkulepitud teemadel reaalajas kohtumiste läbi õppimine. (Meie teemadeks olid 1. Tavad ja kombed Eestis ja Norras, 2. Noorte elu Eestis ja Norras.)

Tundide eesmärgid: 1. motiveerida õpilasi suhtlema välismaalastega saksa keeles
2. arendada suulist eneseväljendusoskust saksa keeles
3. arendada kirjutamisoskust saksa keeles
4. arendada kuulamisoskust saksa keeles

LiveOnline-ruumides toimuvate tundide lühikirjeldus:
1.tehnika seadistamine(vajalik mikrofoni ja kõrvaklappide
korrasolek)
2.sisselogimine liveonline-ruumi
3.Õpetattava materjali üleslaadimine whiteboardile või tunnis käsitletava veebiaadressi sisestaminee browseri-leheküljele
4.kui minu tunni sisuks( nagu videofilmis tutvustan) oli minu õpilaste reaalajas kohtumine Norra õpilastega teemadel „Tavad ja kombed Eestis ja Norras” või siis teisel reaalajas kohtumisel „Noorte elu Eestis ja Norras” , siis olime Norra kolleegiga juba eelnevalt kokku leppinud, kelle PowerPoint-esitlustega alustame
5.kui kindel kellaaeg saabunud ja kõik LiveOnline-ruumis valmis, alustavad kõigepealt õpetajad nn moderaatoritena, tervitades üksteist ja paludes õpilasi vahelduvalt ennast esitleda, mis on meeldivaks sissejuhatuseks tunnile ja maandab õpilaste pingeid.
6.õpilased kannavad esitluste abil ette oma koostatud materjali ja esitavad ka kuulajatele küsimusi, samaaegselt õpetajad kirjutavad tähtsama informatsiooni või sõnavara chat-ruumis või küsimuse/d, kui seda esineja küsis, aga ka vastuseid
7.õpetajad –moderaatorid juhivad liveonline-tunni käiku sel moel, et teevad teatavaks, kes räägib ja mida järgnevalt ja esineja lõpetamise järel tänavad ja kiidavad esinejat, esitavad vahest vaheküsimusi jne
8.tunni lõpus tehakse positiivne tagasivaade ja tänatakse esinejaid ja lepitakse kokku järgmise kohtumise sisu , modereerijad, esinejad jne.
9.tunni käigus on võimalik kopeerida chati tekst, kust on õpilastel võimalik analüüsida oma kirjutamisel tehtud vigu.
10.see vigade analüüs võib toimuda nii tavatunnis kui ka samasuguse liveonline tunnina.

Selgitus tunni lühikirjelduse juurde: Olen katsetanud liveonline-kohutmistunni mudelit ka näiteks online-harjutuste tegemisel õpilastega, youtube-i videode abil õppimiseks (kasutades www.clip2go.com-i, kus saab samamoodi saksa keelele, õppida videode ja piltide abil ka inglise ja hispaania keeles!).
Taoliste tundide tohututeks tugevusteks on:
1.kõik õpilased on tänu sellele, et neil on mikrofon ja kõrvaklapid ja nad on liveonline-ruumis, nn „aktiveeritud”, nad ju kuulevad, mida räägitakse ja peavad vastama koheselt , kui neilt seda palutakse
2.näiteks videosid näidates on võimalik kiiresti chat-ruumis lisaks lk-l www.clip2go.com hääldusega antud sõnavarale kirjalikult edastada tähendus emakeeles jne
3.st , korraga on haararud mitmed meeled: kuulamine, nägemine jne
4.liveonline-kohtumiste puhul näiteks Norra õpilastega, oli tohutuks tugevuseks fakt, et saabki suhelda selleks, et koos õppida ja saada teada omavanuste elust, õppimistest ja interaktiivsetest õppimisvõimalustest
5.õpetajale annab liveonline-ruumi kasutamine juurde nn moderaatori rolli ja see tunnet on tore kogeda...
6.tunni läbiviimisel saab ka erinevaid õpilasi panna moderaatori rolli ja see aina suurendab õpilase õpioskusi
7.ja üldse sellisel kaasaegsel moel võõrkeele õpetamine ja õppimine tõstab motivatsiooni ja eneseväärikust ja võõrkeelte õppimise ja õpetamise tähtusust ja teadlikkust

Oodatavad tulemused ongi ikka võõrkeele õpetamise osaoskustega seotud:
1.õpilaste motivatsioon õppida saksa keelt, tõusis märgatavalt
2.arenes nende suhtlemisoskus, esinemisjulgus
3.kõnelemisoskus paranes
4.tõusis ka õpilaste teadllikkus võõrkeelte vajalikkusest
5.kuulamisoskus muutus paremaks
6.kasvas õpilaste kindlusoskus
P.S. Kuna tegelen liveonline-ruumis õppimise ja õpetamisega juba 2006. aasta sügisest, siis järjest katsetan variante, mida ja kuidas saab seal saksa keelt õpetada. Aga, seal saab õpetada ka teisi aineid. Põhivõlu on tegelikult selles, et ei pea olema ühes ruumis, vaid saab olla, kus iganes, aga üheaegselt peab viibima liveonline-ruumi aadressil. Liveonline-ruumis on ESÕS-i eestseisus minu eestvõtmisel pidanud ka juba töökoosolekuid. Taoline võimalus väärib levitamist ja levimist!

Otsekõnega lause

2008-05-26T04:23:00.000-07:00

Õpetaja Piret Joalaid, Ristiku Põhikool

8. klassi (tasandusklass) eesti keele tund, teema otsekõnega lause.
Sobib kasutada ka 6. klassis.
P. ja T. Õunapuu eesti keele õpik ja töövihik 8. klassile, Internetist võetud koomiksipildid, puutetahvel.
Filmis kooli huvijuht Birgit Päri.
Tunni eesmärk: tuletada meelde ja kinnistada otsekõne ja saatelause mõistet, mida õpiti 6. klassis ja mida õpitakse 8. klassis jälle. Lühikirjeldus: tuletame koomiksipiltide abil meelde, mis on otsekõne. Õpilased mõtlevad ise välja lihtsa kahekõne. Vaatame otsekõne reegleid ja teeme skeemid (aja kokkuhoiu huvides on lausetüüpide üksikasjalik käsitlemine välja jäetud). Kirjutame oma kahekõne vihikusse. Vaatame, milliseid tegusõnu võiks saatelausetes kasutada. Kirjutame ühe koomiksi teksti õigesti vormistades vihikusse. Harilikus tunnis, kui ei filmita, kirjutavad õpilased ka ise tahvlile. (Saatelause eri asendid on videos jäetud käsitlemata.) Teeme töövihiku harjutusest esimesed laused: märgime tekstis ära otsekõne ja saatelause ning paneme kirjavahemärgid (tavaolukorras teevad õpilased ise tahvlil). Kordame, mida tunnis õppisime.
Oodatavad tulemused: õpilane teab, mis on otsekõne ja saatelause, ning oskab otsekõnega lauset õigesti kirjutada.

Aastaajad. Kevad

2008-05-26T03:59:00.000-07:00

Õpetaja Zinaida Belova, Narva Soldino Gümnaasium

Loodus. Loomad kevadel

2008-05-26T03:21:00.000-07:00

Õpetaja Helena Bogatova, Narva Soldino Gümnaasium
Tunni eesmärgid:
• Korrata omandatud materjali teemal „Loomad kevadel”
• Õpetada iseseisvalt töötada lisa õppekirjandusega
• Arendada huvi õppeaine vastu
Tunni käik:
1. Tunni häälestamine . Õpetaja sõnavõtt. Küsimus fiimi kohta. Kes on kevade teataja?.
2. Videofilmi vaatamine. Loomad kevadel.
3. Теst
4. Tabeli täitmine filmi kohta.
5. Jntervjuu. Õpilased täidavad tabelit.
6. Töö teatmisteoskirjandusega. Töö tabeliga lõpetamine .
7. Kodune ülesanne: kirjutada oma arvamust filmist.
Oodatavad tulemused:• Huvi õppeaine vastu
• Loodusesee säästev suhtumine

Vesi. Vee omadused. Vee tähtsus

2008-05-26T03:15:00.000-07:00

Tund – praktikum.
Õpetaja Helena Bogatova, Narva Soldino Gümnaasium
Tunni eesmärgid:
• arendada laste loovomadusi
• õpetada iseseisvalt töötada lisa õppekirjandusega
• kasvatada teadlikku suhtumist veeressurssidesse

Tunni käik
1.Sissejuhatav ülesanne. Õpetaja sõnavõtt. Vaadake, palun. Teie ees on gloobus. Mis värvi on gloobus? Miks? Nii palju vett... Aga miks on vaja sellest hoolida säästa?
2.Praktiline töö. Meie noored teadlased tutvustavad teile vee omadusi
3.Järeldused. Milleks on veel vett vaja?
• Tööstus
• Põllumajandus
• Toit
• Loomade ja taimede elu
• Majandus
4. Kokkvõtte. Mida me saame teha selleks, et veet säästa?
5.Kodune ülesanne: rirjutada oma arvamust filmist.
Oodatavad tulemused:
Oodatavad tulemused.
• Huvi õppeaine vastu
• Loodusesee säästev suhtumine
• Soov leia iseseisvalt teadmisi

Mäng. Kõige nõrgem lüli

2008-05-26T02:57:00.000-07:00

Kokkuvõttev tund. Teema: Loodus. 3. кlаss
Õpetaja Helena Bogatova, Narva Soldino Gümnaasium
Tunni eesmärgid:
• kokku võtta saadud teadmisi
• õpetada iseseisvalt töötada lisa õppekirjandusega
• kasvatada huvi õppeaine vastu
Tunni käik
1. Tunni algus. Õpetaja sõnavõtt.
2. Mängu käik. Tunni juhtlause: Kes vähe teab; siis sellest on tema jaoks mingi palju. Kes palju teab; siis talle sellest mingi ei piisa.
1-2-3-4. Mänguvoor
5. Mänguvoor. Viimane.
Võtavad osa kaks last. Õpetaja esitab igale kolm küsimust. Kui mängu lõpus mängijatel on sarnased punktid; siis mäng jätkub esimese võidupunktini.
3. Mängu kokkuvõte.Autasustamine.
Oodatavad tulemused.
• Huvi õppeaine vastu
• Adekvatne enesehinnang
• Lugupidav suhtumine võistlejale vastu

Meie linna park

2008-05-25T14:06:00.000-07:00

Linnapark meie elus from Maidu Varik on Vimeo.
Õpetaja Sirje Kereme, Kuressaare Gümnaasium

Eellugu...5. ja 6. klassis on nende klassidega igal veerandil tehtud üks projekt. Järk-järgult on tulnud kogemused ning mitmedki selle aasta projektid on pakkunud huvitavat täiendust rutiinsele raamatust-töövihikust õppimisele.
Eesmärgid: projekt- ja õuesõppe meetodite kasutamine õppetöö mitmekesistamiseks; keskkonnasõbraliku ja oma kodukohta väärtustava noore kujundamine.
Teema- "Meie linna park": selle õppeaasta viimane ning võiks öelda ka lõpuprojekt, milles õpetaja suunamist oli väga vähe.
Projekti kirjeldus:
1. Arutasime õpilastega, millist osa täidab linnapark meie elus?
1) inimeste tervisele
2) keskkonnale
3) majandusele
4) loomadele ja taimedele.
Tunni lõpuks ning arutluse tulemusena võisime öelda- PARK ON MEIE LINNA ELUSAM OSA.
Käesolevast motost saigi alguse antud projekt. Grupid moodustati vaba loenduse alusel- seega pidid õpilased leppima töötamisega rühmas, kus olidmitte ainult nende sõbrad. Ainega mindi edasi, aga järgnevaks tunniks pidid grupid välja mõtlema idee, millise rühmatöö nad antud teema kohta (Park on meie linna elusam osa)välja pakuvad.
2. Projektiideede tutvustus.
Ideesid tutvustati klassile, vastati kuulajate küsimustele ja tehti ettepanekuid projektide täiendamiseks ning õpetajale anti ideeleht, millel olid kõigi grupiliikmete allkirjad.
3. Projektide esitlemine.
Möödus kaks nädalat ning kätte jõudis projektide tutvustamise päev. Esitlused toimusid arvutiklassis, näidati nii slaidiettekandeid, omavalmistatud ajalehti, postereid kui ka videoklippe. Saadi teada palju huvitavat ning vastati ka õpetaja-poolsetele küsimustele.Klass osales aktiivselt ka rühmatööde hindamisel- avaldati arvamust; toodi välja nii positiivseid jooni, kui ka negatiivseid.
4. Maastikumäng
Projekti tegevuse lõpetas maastikumäng Kuressaare linna pargis, selle koostajateks ja läbiviijateks olid õpilased ise. Mäng pakkus õpilastele palju põnevat avastamist ning ka meeleolukat tegevust.
Tulemused: toimus õuesõpe, mille käigus kinnistusid projekti käigus saadud teadmised.
Pädevused: ainealane- õpiti tundma mitmesuguseid rohttaimi, samblikke, puid.
Käitumine looduses, inimese ning loodusevaheliste seoste toomine. Püüti püstitada ning ka lahendada probleeme. Arendati suhtlust, arvutialast pädevust.
Toimus ainetevaheline integratsioon : arvuti, loodusõpetus, kunst, kultuur, ajalugu, võõrkeel/ladina/jne
Kõigil õpilastel suurenes oma linna kodanikuks olemise tunne.

Jätkusuutlik areng. Prügi ja jäätmed

2008-05-25T14:03:00.000-07:00

Õpetaja Sirje Kereme, Kuressaare Gümnaasium
Tunni eesmärk: – kujundada vastutustundlikku suhtumist meid ümbritsevasse keskkonda ning arendada säästlikku mõtlemist – tekitada õpilastes suuremat huvi keskkonna probleemide ja jäätmete taaskasutamise vastu
Tunni kirjeldus: õpilased said ülesandeks pakkuda välja idee jäätmete (prügi, kasutatud pakendid jmt) taaskasutamiseks - ning ka realiseerida see idee praktikas. Tunnis õpilased tutvustasid omavalmistatud tooteid, pärast korraldati näitus
Tulemused: õpilased otsisid ja pakkusid võimalusi jäätmete taaskasutamiseks, mõtlesid keskkonna ja loodusvarade säästlikumale kasutamisele.

Закрепление изученного материала

2008-05-25T13:56:00.000-07:00

Õpetaja Larissa Rogaleva, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium
Цели:
1. Отработка вычислительных навыков.
2. Совершенствовать знания, умения, навыки.
3. Расширить словарный запас детей по эстонскому языку.

Ход урока:
1. Организационная часть. Постановка учебной задачи.
2. Устный счет.
-Путешествие в зоопарк.
3. Физкультминутка.
5.Закрепление изученного материала.
-Прибавление единиц. (с объяснением у доски, затем самостоятельно)
-Вычитание десятков (числа называем по-эстонски)
-Запись равенств, повторение правила. Решение самостоятельно.
Позже проверка.
-Самостоятельная работа в рабочей тетради.
-Подготовка к задачам.
6. Итог урока.
Ожидаемые результаты:
Учащиеся умеют складывать и вычитать в пределах 20 с переходом через десяток.
Умеют вычитать и складывать числа в пределах 100 круглыми десятками.

Metsloomad

2008-05-25T13:50:00.000-07:00

Õpetaja Olga Jeltsova, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium
Оборудование:карточки со следами лесных животных, набор картинок«Лесные животные»,карточки с названиями животных на эстонском языке, мультимедийный проектор, ноутбук с колонками, экран,звуковая презентация «Звуки леса», рабочие листы на каждого уч-ся(со следами животных, кроссворд, деформированный текст), костюмы животных для театрализованного представления сказки,караоке «Põdral maja»-
Цели:
1.Обобщение знаний по теме «Лесные животные», закрепление знания названий лесных животных на эстонском языке, формирование умения различать следы животных, совершенствование умения читать на эстонском языке небольшие тексты, делать сообщения по теме.Учить применять полученные знания в жизни.
2.Развитие монологической речи,аргументарного высказывания, артистических способностей, чувства ритма,развитие зрительной памяти.
3.Воспитание бережного отношения к природе, животным,уважения к одноклассникам.

Ожидаемые результаты:
1. Знать названия лесных животных,живущих в лесах Эстонии, на русском и эстонском языках.
2. Умение различать следы животных,живущих в лесах Эстонии.
3.Понимание и умение отвечать на вопросы, загадки на эстонском и русском языках по теме урока.
4.Умение делать сообщения по тме.
5.Умение примнять полученные знания.
6.Умение учащимися проявить артистические способности.
7.Знание важности бережного отношения к природе, животным.
8.Позитивное отношение к предмету,мотивированность к обучению.
9.Атмосфера успеха каждого ученика на уроке.

Прямое и косвенное доказательство

2008-05-25T13:42:00.000-07:00

Õpetaja Olga Anisimova, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium 11. klass
Подготовка учителя: Все материалы урока размещены в блоге http://2008aov.blogspot.com
Подготовка учащихся: знают, как решать логические задачи составлением таблицы, знают структуру логического квадрата и по каким схемам делать правильные выводы (конспект)
Оборудование: Компьютерный класс со смарт-доской.
План урока
1. Цели:
А) закрепить умение разбить рассуждения на простые и сложные высказывания,
умение делать выводы на основании дедукции и индукции, проверить знание законов логики, умение определять, не нарушены ли законы логики в высказывании и рассуждении, умение выбирать аргументацию для доказательства своих высказываний,
умение находить ошибки и неточности в рассуждениях.
Б) развить навыки логического мышления при решении задач, внимание, привить навыки самоконтроля, развить культуру письменной речи, развить представления о возможностях применения компьютера в изучении предмета и в жизни, умения планировать свою работу.
В) воспитать умение работать в паре, аргументировать свои рассуждения.
План урока.
1. Вступительное слово учителя: Урок будет состоять из трех частей, которые можно будет выполнять самостоятельно и в любом порядке. Порядок выполнения учащиеся могут выбрать самостоятельно. Учащиеся открывают блог с подготовленными заданиями.
2. Первая часть – решение знаменитой задачи Эйнштейна, которую он предлагал решать устно, но в таком виде с ней справляются только 2% людей. С использованием компьютера(интерактивная таблица с автоматической проверкой ответа) эта задача становится легче. Учащимся дается ссылка на ресурс и показывается, как им пользоваться(с использованием смарт-доски). Решение проверяется по мере выполнения учащимися.
3. Второе задание – тест по проверке логического мышления, выполняется на компьютере. Результаты подводятся автоматически. Учащиеся должны их разместить в комментариях к соответсвующему разделу блога.
4. Третье задание:подготовка к дискуссии и устным выступлением. Интерактивный веб-ресурс позволяет выбрать вопрос, подобрать цитаты. Учащиеся в комментариях размещают понравившиеся вопросы и ответы, с аргументацией, почему они выбрали именно этот вопрос и согласны ли они с теми ответами, которые им даются по запросу.
5. После ознакомления с заданиями учащиеся приступают к самостоятельной работе за компьютерами. Работают в основном парами.

Ожидаемые результаты. 1. Учащиеся должны за отведенное время справится с задачей и тестом. Третье задание дополнительное и служит для подготовки к дичскуссии. Оно не оценивается.
Оценивание задачи: решена полностью и самостоятельно – 5. Решена с подсказкой – 4. Решена не до конца – не оценивается.( не справились только 2 учащихся).
Оценка теста – в зависимости от полученных результатов.

Kooriliigid ja dirigendid

2008-05-25T13:35:00.000-07:00

Õpetaja Alla Tint, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium

Eduard Vilde; riietumine

2008-05-25T13:27:00.000-07:00

Õpetaja Vaike Valdmann, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium

Juhan Smuul

2008-05-25T13:11:00.000-07:00

Õpetaja Elve Saarepuu, Ahtme Gümnaasium
Tunni eesmärk: laiendada ja kinnistada teadmisi J. Smuuli mereainelisest loomingust
Oodatavad tulemused: õpilased arendavad väljendusoskust, loovat mõtlemist ja arutlusoskust ning tunnetavad J. Smuuli osa eesti kirjanduses.

Tunni lühikirjeldus
1.Häälestamine
-tunni teema ja eesmärgi teatamine
-helilõigu kuulamine, ülesandeks – mõelgem merest!

-helilõigu päritolu teatamine (G.Ernesaksa ooperist „Tormide rand“, mille libreto kirjutas J. Smuul)
2.Arvutiesitlus (töö mõtteskeemidega mereainelise sõnavara kordamiseks)
- Õpetajapoolne lisakommentaar: meri on tüüne – vaikne, rahulik
3.Ennustamine stendimaterjali põhjal (millest võiks jutustada J. Smuuli mereaineline looming?)
4.Koduse rühmatöö kokkuvõte (rühmad esitavad luuleanalüüsi J. Smuuli mereloomingust õpetaja poolt antud tööülesannete alusel,TÖÖLEHED NR 1 ja 2)

5.Häälestamine tööks filmi- ja tekstikatkendiga (J. Smuuli monoloogi „Suvitajad“ põhjal)
6.Töö filmi- ja tekstikatkendiga
-filmikatkendi „Siin me oleme“ vaatamine
-monoloogikatkendi kuulamine (esitab õpilane)
7.Paaristöö (TÖÖLEHE NR 3 järgi - venni diagramm: katkendite võrdlev analüüs)
8.Paaristööde kommenteerimine
9.Kokkuvõte J. Smuuli mereainelisest loomingust (TÖÖLEHE NR 4 järgi)
-töölehel oleva lünkteksti lugemine, kommenteerimine
- täienduseks isikustatud tegelaskuju Suur Hall tutvustamine eesti+ venekeelse lühikirjelduse kaudu (katkendid J. Smuuli teostest)
-J. Smuuli loomingu žanriline rikkus (tahvliskeemi alusel)
- viited stendile (tõmbamaks paralleele mereteema käsitlemisega vene kirjanduses)
-kas õpilaste ennustus J. Smuuli loomingu kohta täitus?
-millisena jääb meelde J. Smuuli merelooming?

Koordinaattasand

2008-05-25T13:01:00.000-07:00

Õpetaja Galina Knjazeva, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium
Matemaatika 6. klassis teemal “ Koordinaattasand”
Eesmärgid: kinnistada saadud teadmised, kasutades meeskondlikku mänguvormi, arendada loogilisust, leidlikkust, täpsust, loomingut ülesannete lahendamisel.
Lühikirjeldus: õpilased lahendavad eri raskusastmega ülesandeid.
Oodatavad tulemused:
• õpilased oskavad kasutada koordinaattasandit,
• oskavad teha meeskonnatööd
• omavad loomingulist lähtutumist ülesannete lahendamisel

Tuntud meresõitjad

2008-05-25T12:51:00.000-07:00

Õpetaja Raissa Šahrai, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium
Geograafia tund 8.klassis teemal "Tuntud meresõitjad".
Eesmärgid: kinnistada õpilaste teadmisi tuntud meresõitjate kohta, laiendada õpilaste silmaringi ja äratada huvi geograafia vastu.
Lühikirjeldus: tunnis kasutatakse meeskondliku mänguvormi, mille käigus õpilased lahendavad erinevaid ülesandeid, tutvuvad filmiga "Otsides Livingstoni" jm
Oodatavad tulemused: õpilased oskavad kaardilt leida marsruute, teavad sündmusi kronoloogiliselt, tunnevad huvi suurte avastuste vastu.

Kas tunned Eestimaad?

2008-05-25T12:31:00.000-07:00

Õpetajad Tatjana Kossjuk ja Zoja Sajankina, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium
Eesti keel teise keelena
Eesmärk: kontrollida ning täiendada õpilaste teadmisi, arendada osaoskusi.
Lühikirjeldus: see on kokkuvõtlik tund teemal „Kas tunned Eestimaad?“. Tund toimub võistlusmängu vormis. Tunnis kasutatakse interaktiivset õppemeetodit.
Oodatavad tulemused: uute teadmiste saamine, liidrite väljaselgitamine. Õpilasel tekib soov täiendada oma teadmisi ka iseseisvalt ning klassiväliselt.

Meie hoovi taimed ja selgrootud

2008-05-25T12:24:00.000-07:00

Õpetaja Larissa Leppik, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium
Teema: "Meie hoovi taimed ja selgrootud".
Tunni eesmärk: Äratada huvi ümbritseva keskkonna vastu. Suhtuda loodusesse säästlikult, õpetada eristama taimi ning selgrootuid loomi ja näidata taimede kasutusvõimalusi praktikas.
Lühikirjeldus: Õpilased korjavad kooli hoovist materjali ning klassis sorteerivad neid, joonistavad ja kirjeldavad, tutvuvad süstemaatika alustega.
Oodatavad tulemused: Õpilased saavad uut infot taimede kohta, mõistavad keskkonna unikaalsust ning neil tekib soov täiendada teadmisi.

O. Saare luuletuse "Pääsusilmad" käsitlemine

2008-05-25T12:16:00.000-07:00

Õpetaja Marina Rüütel, Tallinna Mustjõe Gümnaasium
Teema O.Saare luuletuse "Pääsusilmad" käsitlemine 4. klassis. Eesmärgid: 1) Sõnavara kordamine 2) Luuletuse pähe õppimine Õpetaja: M. Rüütel

Muinasaeg kordamiseks

2008-05-25T11:43:00.000-07:00

Õpetaja Margarita Sendetskaja, Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium
Tunni eesmärgid:
1) üldistada, millised on laste teadmised teema Muinasaeg kohta 2) kinnistada läbi mängu mõistete omandamist. 3) erinevate töövõtete kaudu arendada mõtlemisoskust.
Tunni lühikirjeldus:
Tunnis kinnistatakse ja kontrollitakse kuidas lapsed on omandanud teemakohased mõisted. Antud tunnis on mõisted nii eesmärgiks kui vahendiks.
I etapil töötatakse mõistetega kasutades kaarti, videofragmente, mänge „ labürint”, „oksjon”, „must kast”, piltmõistatusi. II etapp – iseseisev loovtöö: koostada jutustus etteantud mõistetega. III etapp- instseneerida esitada enda koostatud jutt.
Oodatav õpitulemus
1)õpilane selgitab oma sõnadega ja näidete abil ajaloo ja mineviku mõisteid, tuues esile nende erinevuse
2) seostab varasemates tundides käsitletut uuega
3) võrdleb oma teadmisi kaaslaste omaga ja õppetöös käsitletavaga

Lineaarvõrrandite lahendamine

2008-05-25T11:28:00.000-07:00

Õpetaja Anneli Morgenson, Tapa Vene Gümnaasium
Tunni eesmärk on iga lapse edu saavutamine tunnis.
Lühikirjeldus. Kodutöö kontroll (plaksude meetod). Lihtsamate võrrandite lahendamine(SMART tahvel). Rühmatöö(oma lahenduse voltimise meetod), refleksioon.
Oodatav tulemus -lapsed oskavad lahendada lihtsamaid lineaarvõrrandeid,tunnevad rõõmu individuaalsest tööst ja koostööst.

Странички наших знаний

2008-05-25T11:13:00.000-07:00

Õpetaja Liidja Ljapina, Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium
Tunni eesmärk:
1) Показать возможности использования интерактивной доски Smartboard на уроках;
2) Формировать практические навыки учащихся в работе на доске Smart.
- tunni lühikirjeldus:
В работе представлены слайды уроков по математике, русскому языку и природоведению с использованием игровой формы. Задания не взаимосвязаны
меду собой. Каждому ученику даётся возможность показать, как он умеет выполнять задания по данной теме.
- oodatavad tulemused:
1) активность учащихся на уроке;
2) использование навыков по инфотехнологии;
3) применение знаний и умение по математике, русскому языку и природоведению.

Kauplus

2008-05-25T11:03:00.000-07:00

Õpetaja Renata Laas, Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium
Tunni eesmärk: Kinnistada õpitut teemal «Kauplus»
Tunni lühikirjeldus: Kordame tegusõnu käima, minema, toiduaineid,
koostame lauseid.

Oodatavad tulemused: õpilased peaksid oskama kasutada toiduainete
nimetusi käändes (nii ainsuses kui ka mitmuses), kohakäändeid,
omadussõna koos nimisõnaga ja da-infinitiivi ning käskivat kõneviisi.

Loodusainete maastikumäng (loodusainete teemade kordamiseks)

2008-05-24T14:14:00.000-07:00

Õpetajad Siret Lahemaa, Krista Rannast ja Märt Rannast, Lauka Põhikool

Kaartide meisterdamine

2008-05-24T14:09:00.000-07:00

Õpetaja Siret Lahemaa, Lauka Põhikool

Joogipulbritega lõnga värvimine

2008-05-24T14:06:00.000-07:00

Õpetaja Siret Lahemaa, Lauka Põhikool

„Terrorist”, venekeelsete videofilmide loomine

2008-05-24T13:55:00.000-07:00

Õpetaja Erika Vatsel, Tallinna Reaalkool

Ansambel „Juurviljad”, venekeelsete videofilmide loomine

2008-05-24T13:49:00.000-07:00

Õpetaja Erika Vatsel, Tallinna Reaalkool

Robotite programmeerimine

2008-05-24T13:43:00.000-07:00

Õpetaja Ahti Pent, Tallinna Reaalkool

Õues maalimine "Kaaslased 4 aastat"

2008-05-24T13:33:00.000-07:00

Eesmärk:
Käes on kevad. Olen jõudnud oma õpilastega aega, kus meil tuleb sõpradena lahku minna. Meie eesmärk on see tore ja värvikas periood, mis kulges neli ilusat aastat, segada ühistesse värvipottidesse ja seejärel jäädvustada endid sellistena nagu me täna just oleme.
Töö käigus laseme:
• proportsioonidel ja figuuridel mängelda
• fantaasial lennata
• sõprusel kasvada
• keskkonna säästlikkusel juurduda
• mälestustel tantsida

Tunni alguses kogume kokku jäägid guaššvärvide ja PVA liimi purkidest. Segame need üheks suureks värvide maailmaks. Paneme üles kilest tööpinna 3,5 m x 2 m, millele hakkame oma parimaid sõpru maalima. Tööd tehakse paarides. Üks õpilane seisab kile taha ja tema kaaslane maalib guašši ja PVA seguga teiselt poolt kile talle läbikumava figuuri. Kuna korraga ei ole võimalik kõigil aktiivselt tegutseda, siis osa õpilastest saavad paaristööna täita töölehe, kus tuleb õuesõpet analüüsida etteantud küsimuste põhjal. Oodatavad tulemused:
Minu sooviks on anda õpilastele positiivne ja emotsionaalne elamus õues maalimisest. Kindlasti on selline õpe heaks sisseelamiseks ja tutvuste sõlmimiseks. Õuesõpe muudab suhtumist üksteisesse, toetab kontakti õpilase ja õpilase, õpilase ja õpetaja vahel. Lisaks on oluline keskkonnast hoolimise tekitamine ja kasvatamine.

Õpetaja Ave Kiiver, Sõmeru Põhikool

Elu Eestis vanal ajal

2008-05-24T13:27:00.000-07:00

Õpetaja Kersti Tillo, Tartu Hiie Kool

Storyline-meetod on aktiivõppe meetod õppematerjali kinnistamiseks, eneseväljendusoskuse arendamiseks ja õppeainete integreerimiseks.
Meetod võimaldab leida tegevust igale õpilasele vastavalt tema võimetele ja aktiivsusele.
Eesmärk: arendada õpilaste üldisi õpioskusi ja individuaalseid võimeid. Tegevuse kirjeldus: eelnevalt on toimunud õppekäik; teema andmine ja seostamine õppekäiguga (kuulamine, jutustamine); raamistiku kujundamine (sõnavara laiendamine, kirjutamine, jutustamine); info otsimine ja teema täpsustamine (käik raamatukokku, lugemine); võtmeküsimuste andmine jutustamiseks; tegelaste valik ja sündmustiku planeerimine; tegelaskujude ja mänguplatsi meisterdamine; tegelaskujude tutvustamine (jutustamine); grupitöö esitlemine. Oodatavad tulemused: arendada kuulamise, vaatlemise, reprodutseerimise, küsimise, planeerimise, otsuste tegemise, katsetamise, üksi ja grupis tegutsemise oskusi.

Mina ja nemad (tundmatud e võõrad)

2008-05-24T13:14:00.000-07:00

Õpetaja Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium
Tunni kirjeldus:
1. klassi eesti keele tund.
Teema muinasjutt lõimitud inimeseõpetuse, IT, keeleõpetusega, esinemisoskuse arendamisega. Kasutatakse lugemist,analüüsi, arutelu muinasjutu mõtte/probleemi välja toomiseks ning lahendamiseks. Rollimäng+esitlused ning õpilaste poolne hinnangute andmine.

Muinasjutu “Hunt ja seitse kitsetalle” käsitlemine lähtuvalt kaasaegsetest argipäeva probleemidest. Hunt=võõras e tundmatu; arutelu, kuidas käitun võõraga kui olen üksi kodus. Seoste loomine teiste muinasjuttudega “Punamütsike” – võõraga kaasa ei lähe, vastu midagi ei võta!
Kasutatakse kommunikatiivsete oskuste arendamiseks analüüsi ja arutelu, mille käigus jõutakse muinasjutus peituva mõtte sõnastamiseni. Arendatakse lugemisoskust (teksti lugemine, lugemine osalistega), suhtlemisoskust, esinemisoskust (rollimäng), eneseväljendamise oskust (hinnangute andmine). Peale lugemist vaadatakse ning arutatakse YouTube’I multifilmi muinasjutu lõpu kohta.
Tunni lõpus õpilased jagunevad rühmadesse ning esitavad n.ö näidendi “Hunt ja seitse kitsetalle”, peale näitlemist õpilaste poolsed hinnangud esituse kohta. Tund lõpeb aplausiga kõikidele tublidele näitlejatele ning õpetussõnade üle kordamisega - oma vanemaid tuleb alati kuulata!!!

Lillede valmistamine kangast

2008-05-24T13:00:00.000-07:00

Õpetaja Svetlana Tsabijeva, Tallinna Mahtra Gümnaasium

TUNNI EESMÄRGID:
• tutvumine lilleteemaliste muistendite ja legendidega
• praktiliste oskuste ja teadmiste kujundamine
• kunstimaine ja harmoonia tunde arendamine
• loovoskuste arendamine
TUNNI LÜHIKIRJELDUS

I. Sissejuhatav osa.
1. Tunni häälestamine (teema ja eesmärgid).
2. Sissejuhatav vestlus „Reis lillede maailma”:
• muusikaline video „Lillede maailm”
• Roos on lillede kuninganna / müüdid, legendid, kunst, luule/
• kunstlilled inimeste elus
II. Tunni põhiosa. Uue materjali omandamine.
1. Teoreetiline osa.
1.1. Materjalid ja tööriistad.
1.2. Töökaitse.
2. Praktiline osa. Kunstlillede valmistamise tehnoloogia.
2.1. Roosi õie valmistamine.
2.2. Lehtede valmistamine.
2.3. Kompositsiooni kujundamine.
III. Tulemused.
1. Tööde läbivaatamine ja arutelu.
2. Praktilised nõuanded ja soovitused.
3. Tööde näitus.
4. Kodune ülesanne: teha oma kingituse variant ja leida lillede legendid.
OODATAVAD TULEMUSED:
• äratada laste huvi ajaloo vastu
• käsitöö ehete valmistamine

Jutule lõpu kirjutamine

2008-05-24T12:51:00.000-07:00

Harjutus

Õpetaja Küllike Kütimets, Tartu Descartes'i Lütseum
Eesti keele tund 2. klassile: jutule "Eksinud" lõpu kirjutamine
Õpetaja: Küllike Kütimets, Tartu Descartes'i Lütseum
Kuupäev: 19. mai 2008

Eesmärk:

Jutule lõpu kirjutamine.
Jutu illustreerimine.
Eneseväljenduse, meeskonnatöö ja esinemisoskuse arendamine.

Tunni kirjeldus:

Tunnis toimub töö paarides. Nööride abil leitakse paariline.
Korratakse lausete kirjutamise reegleid.
Õpilased saavad ümbrikud, kus on sõnad. Õpilased moodustavad etteantud sõnadest laused. Iga paar tuleb õpetaja arvuti juurde ja veebilehel samuti sõnad õigesse järjekorda. Lauseid loetakse ka kooris.
Õpetaja loeb veel kord jutu "Eksinud" alguse.
Õpilased mõtlevad ja kirjutavad esimese lause oma arvutis. Paarid liiguvad järgmise arvuti juurde (ühe koha võrra edasi). Nad loevad, mis on enne kirjutatud ja täiendavad juttu uue lausega. Nii kaua liigutakse, kuni jõutakse oma arvuti juurde tagasi. Nüüd on vaja lisada viimase lause. Paarilised loevad jutu läbi ja parandavad vead ning kannavad jutu kaaslastele ette.
Iga paar illustreerib oma juttu.

Tulemused:

Õpilased kirjutavad jutule lõpu ja illustreerivad, millest tehakse klassi stend.
Õpilased õpivad kasutama arvutit ja kaaslasega arvestama.
Tunda rõõmu oma valmistatud tööst ja andma sellele hinnangu.

Interaktiivsed emotsioonid

2008-05-24T12:44:00.000-07:00

Mina ise. Inimese meeled, väljendamine värvides

Õpetaja Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium
Interaktiivsete meetoditega kunstiõpetuse tund. Kunstiõpetusega on lõimitud IT, inimeseõpetus, keeleõpetus. Kasutatakse analüüsi-sünteesi emotsiooni defineerimiseks. Lõpptulem käetrüki tehnikas kujutatud emotsioonide näitus koos esitlustega.

Ruutmeeter ehk kuidas pole mõistlik pindala leida

2008-05-24T12:36:00.000-07:00

Hulknurgad
Alateema: Kolmnurk, ristkülik, rööpkülik ja trapets

Õpetaja Allar Veelmaa, Loo Keskkool
7. klassi õpilased oskavad lahendada mitmeid praktilisi, matemaatikateadmisi nõudvaid ülesandeid. Vaatame, kuidas poistel õnnestub pesuruumi ja kooli koridori põranda pindala leidmine. Tuleb märkida, et tegemist on spetsiaalse õppevideoga, siis ei maksa kogu lugu väga tõsiselt võtta, kuid üht-teist õpetlikku on siin küll. Tunni algul pandi paika ülesanne, eeltöö oli varem tehtud ja tegelikult lapsed teadsid, et nii jaburalt keeruka kujuga pinnatüki pindala hästi leida ei saa. Kui üheks peaeesmärgiks seada mõtlemisoskuse arendamine, siis see sai kindlasti täidetud. Lisaks väike füüsiline pingutus.

Trapetsi mudeli kasutamine probleemülesannete lahendamisel

2008-05-24T12:31:00.000-07:00

Trapets

Õpetaja Allar Veelmaa, Loo Keskkool
Tunni eesmärgiks on õpilaste poolt valmistehtud mudeli abil uurida
1) trapetsi omadusi;
2) tuletada meelde seos hulknurga nurkade arvu ja sisenurkade summa vahel;
3) õppida arvutama trapetsi pindala.
Esitatav 5-minutine kokkuvõte on osa tunnist, mille vältel lahendasime mitmesuguseid huvitavaid ülesandeid, mida mudeli abita oleks olnud tülikas teha.

Joone puutuja võrrandi koostamine tuletise abita

2008-05-24T12:28:00.000-07:00

Joone puutuja võrrand

Õpetaja Allar Veelmaa, Loo Keskkool
Leiame joontele puutujad originaalsel viisil, s.t. ülesande lahendamiseks ei ole vaja kasutada joone puutuja võrrandit. Tunni peaeesmärgiks on alternatiivse lahendusvõtte tutvustamine. Tunni algul lahendame ülesandeid klassikalisel viisil ja siis püstitame küsimuse, et kas ei saa teistmoodi, kasutades varemõpitut (kahe joone vastastikud asendid). Videost on näha, et vastus on jaatav. Tulemused selguvad ikka hiljem, s.t. kas õpilased võtavad selle lahendusviisi kasutusele või mitte.

Geomeetria välitööd – matemaatika-alased välitööd

2008-05-24T12:20:00.000-07:00

Hulknurgad
Alateema: „Kolmnurk, ristkülik, rööpkülik ja trapets“.

Õpetaja Allar Veelmaa, Loo Keskkool
Geomeetria välitööd 7. klassiga. Tunniks valmistumisel tegid 7.kl poisid tööõpetuse tunnis kaks mõõtesirklit (haarade vahega 1 m ja 2 m) ning 1 m pikkuse mõõtepulga (varju pikkuse määramise ülesanne).
Eesmärgid:
1. Rakendada hulknurkade kohta õpitud teadmisi praktikas.
2. Rühmatöö oskuste arendamine.
3. Tulemuste kriitilise hindamise oskuse arendamine.
Tunniks seatud eesmärgid said täidetud. Tunni käik on videost hästi jälgitav. Algul selgitused, tööülesannete jagamine, siis töö ja lõpuks loomulikult kokkuvõte.

Boats Modelling and Manufacture

2008-05-24T09:23:00.000-07:00

Õpetaja Juri Derõšev, Tallinna Tõnismäe Reaalkool

Development of Spatial Imagination

2008-05-24T09:20:00.000-07:00

Õpetaja Juri Derõšev, Tallinna Tõnismäe Reaalkool

ELEKTROPLANSHET

2008-05-24T09:10:00.000-07:00

Õpetaja Juri Derõšev, Tallinna Tõnismäe Reaalkool
Elektriplanšetiga võib erinevad elektriskeemid kokku panna ja laboritööd 5. – 9. klassis teha.

KUBIKI

2008-05-24T09:02:00.000-07:00

Õpetaja Juri Derõšev, Tallinna Tõnismäe Reaalkool
Tööõpetuse, joonestamine, kunst, maatemaatika 5. – 9. klassis. Ruumiline ettekujutus aitab toimuda.

Modelling of Catamaran in Solid Edge 19

2008-05-24T04:50:00.000-07:00

Õpetaja Juri Derõšev, Tallinna Tõnismäe Reaalkool

Modelling of Kitchen in Solid Edge

2008-05-24T04:41:00.000-07:00

Õpetaja Juri Derõšev, Tallinna Tõnismäe Reaalkool

We Model a boat in Solid Edge

2008-05-24T04:38:00.000-07:00

Õpetaja Juri Derõšev, Tallinna Tõnismäe Reaalkool

Pallipeitus

2008-05-24T04:25:00.000-07:00

Harjutus

Õpetaja Urve Hinn, Lasnamäe Lasteaed-Algkool
Aine: eesti keel, lugemine
Aeg: 16.05.2008
Õppevahendid. Ene Hiiepuu ja Leelo Tungal "Eesti keele õpik 2. klassile", pala Pallipeitus lk 152, 153, 180, 181.

Eesmärgid:
Lugemusvilumuse kujundamine
Õpilase tundemaailma rikastamine, kõlbluse kujundamine läbi kirjanduse ja vanasõnade
Suulise väljendusoskuse, vanasõnas antud õpetuse mõistmine
Teadlik lugemine ja pealkirjade järjestamine
Järelduste tegemise oskuse kujundamine

Tunnikirjeldus:
Tutvustan vanasõna. Õpilased loevad. Vestlus vanasõna põhjal. Õpitud vanasõnade kordamine lünkteksti abil.
Pala 1. ja 2. osa lugemine (on eelnevalt loetud). Kuidas läheb lugu sinu arvates edasi? Õpilaste arvamuste kuulamine.
Õpetaja loeb 3. osa palast, lapsed kuulavad, õpikud suletud. Pala arutlus küsimis-kostmis meetodil.
Õpetaja tutvustab õpilastele ülesannet arvutiklassis. Õpilased tutvuvad palaga arvutis, vaikne lugemine, pealkirjade järjestamine. Õpilane kontrollib oma töö õigsust ja parandab vead. http://failidim.wikispaces.com/space/showimage/pallipeitus2.htm

Oodatavad tulemused:
Oskab vestelda antud vanasõna põhjal
Vaiksel lugemisel mõistab loetavat teksti
Oskab loetut tekstilähedaselt antud pealkirjade järgi järjestada
Mõistab palas antud õpetust- sõpra tuntakse hädas.
Oskab põhjendada, mis meeldis, mis mitte
Edutunde tagamine iseseisvas töös (pealkirjade järjestamisel saab kohe ennast kontrollida).

Õppekäik-loodusvaatlus Harku õpperajal

2008-05-24T04:17:00.001-07:00

Õpetajad Andres Raa ja Piret Karu, Tallinna Reaalkool
Tunni eesmärk: kinnistada loodusainetes õpitut
Tunni lühikirjeldus: viidi läbi kolmes etapis - I ettevalmistus, eelülesannete täitmine II praktiline õppekäik looduses III kokkuvõte vahetult pärast õppekäiku ja järgmisel tunnil Õppekäigu läbiviimisel osalesid õpetajad Piret Karu, Andres Raa, Imbi Henno, Erkki Otsman, Rain Vellerind, Heli Roos, Jaana Roht, Tiia Niggulis Tegemist on traditsiooniga, mis viiakse läbi 7. kl õpilastega juba neljandat aastat.
Töölehed leiab http://huvitav.wikispaces.com/loodusained

Harrastused

2008-05-24T04:11:00.000-07:00

Õpetja Silva Stepanova, Antsla Gümnaasium
Õppeaine: Vene keel 7. klass
Tunni eesmärk: Kasutada rääkimisel õpitud sõnavara
Tunni lühikirjeldus: Toimub grupitöö, mille tulemusena selgitame välja õpilaste harrastused. Harrastustest kokkuvõtte tegemiseks kasutame skaalat, kus õpilased määravad oma eelistused
Oodatavad tulemused:
1.Oskab kasutada tegusõnu.
2.Oskab väljendada oma mõtteid.
3.Saab aru sidesõnade erinevusest ja nende kasutamisest.
4.Saavutada hea koostöö. Leida tuge üksteiselt, ka õpetajalt.
5.Leiame tõetera, et ka õppimine on tähtis

Tähtede õppimine

2008-05-24T04:09:00.000-07:00

Õpetaja Silva Stepanova, Antsla Gümnaasium
Õppeaine: Vene keel 6. klass
Tunni eesmärk: Harjutada vene keele susisevaid häälikuid
Tunni lühikirjeldus: Tund toimub õues. Tähtede õppimine läbi erinevate mängude.
1.Nime- plaksumäng.
2.Nimemäng – kasutades hääle tugevust.
3.Tähtedega pommitamise mäng ja tähtede kombinatsioon – kasutades hääle tugevust.
4.Tähe kujutluspildi joonistamine käega ja läbi jalgade.
5.Rongisõit.
6.Numbritemäng.
7.Tähe kuju oma kehaga
Oodatavad tulemused.
1. Saada selgeks õige häälduse susisevatel häälikutel.
2. Saavutada laste ja õpetaja vahel hea kontakt ja meeldiv koostöö.
3. Panna lapsed läbi mängu mõtlema ja tegutsema.
4. Kasutada oma hääle tugevust.
5. Oskus kuulata teisi.
6. Läbi mängu ja kehalise tegevuse on võimalus, et need jäävad õpilastele paremini meelde.
7. Panna tegutsema ka vaiksemad ja tagasihoidlikumad lapsed.
8. Tekiks julgus end vabalt väljendada ja naeratada. Küsida ja teha ettepanekuid.
9. Läbi kontaktmängude toimub tegevus kõikide õpilaste vahel.

Der Wald

2008-05-24T03:57:00.000-07:00

Õpetaja Liina Kink, Tartu Tamme Gümnaasium
Saksa keele tund 8. klassile teemal Der Wald
Olles eelnevalt läbi töötanud keskkonna- ja looduskaitse teema, asusime nüüd metsa teema juurde.
Tunnis kasutasin erinevaid meetodeid, tegin nii grupi- kui ka paaristööd. Väga oluliseks pean oskust kasutada sõnaraamatut, seda teeme praktiliselt igas tunnis.
Teema jäi tunnis pooleli keti joonistamisega ja uute sõnade kirjutamise juures, mis kõik pidid haakuma mõistega mets. Jätkasime järgmises tunnis.
Minu jaoks on tähtis tunnis ka emotsionaalne külg, selleks sobis selle teema juurde see luuletus, mida nad said ette valmistada kooli õues ja aias. Nii et ka õues õpe on linnakoolis võimalik.

Koduloomad

2008-05-23T03:38:00.000-07:00

Mind mapi link
Alustamiseks klõpsa ikoonil (all vasakus nurgas)

Õpetaja Tuuli Koitjärv, Pärnu Vanalinna Põhikool
Tunni eesmärk: Õpilane teab, kes on meie koduloomad ning kuidas on nende pereliikmete nimed. Õpilane teab, miks inimene koduloomi peab, tunneb ära koduloomade esivanemad ning oskab nimetada loomade kehaosi.
Tunni ülesehitus: Tunni materjal on süstematiseeritud mind mapi kasutades. Mind map aitab õpilastel aktiivselt osaleda vestlusel ning hõlbustab kasutada audiovisuaalseid materjale, mis on 1. klassi õpilastele väga olulised tunnimaterjali omandamisel ja tunni huvitavamakas ning atraktiivsemaks muutmisel. Mind map on hea vahend ka õpilastele tagasiside andmiseks.
Oodatavad õpitulemused: Õpilane tunneb koduloomi ja teab, miks inimene neid kasvatab. Õpilane oskab avaldada oma arvamusi ja teha järeldusi oma kogemuse põhjal. Mind mapi link (http://www.mind42.com/pub/mindmap?mid=9a1c43e2-b830-4db5-aeaa-e8daa18c44b1 ) Alustamiseks klõpsa ikoonil (all vasakus nurgas)

Psüühiliste protsesside arendamine läbi matemaatika

2008-05-23T03:27:00.000-07:00

Õpetaja Anne Maidla, Elva Gümnaasium
Psüühiliste protsesside arendamine läbi matemaatika. Tunnis on kasutatud erinevaid võimalusi rütmitaju, kompimismeele, eneseväljenduse, tähelepanu, mälu, enesekontrolli arendamiseks.

Õpitud geomeetriliste kujundite kordamine

2008-05-23T03:11:00.000-07:00

Õpetaja Pille Rebane, Elva Gümnaasium
Korrata õpitud geomeetrilisi tasapinnalisi kujundeid. Meeskonnatöö oskuse arendamine. Neli rühma tekitavad hüppenööridest põrandale suured kujundid, liigutakse erinevatesse kujunditesse, oma kujundite külgedele-ringjoonele, tippudesse. Minnakse kujundi nurkadesse. Arutletakse, et miks ei saa minna ringi tippu, nurka. Moodustatakse ühest kujundist teine. Moodustatakse sirgjoon, sirglõik, lahtine ja kinnine murdjoon. Õpitakse kujunditest leidma 1/2 e poolt, 1/3 ja 1/4 e. veerandit. Moodustatakse hüppenööri abil tähti ja lauset.
Praktilise tegevuse juures ei jäänud keegi klassi lastest kõrvale. Kõigil lastel oli oma rühmas kindel koht ja roll.
Matemaatika tunnis on geomeetrilisi kujundeid joonistatud vihikusse ja vaadeldud õpikust kui palju, aga läbi ise tegemise jäävad iga kujundi kohta käivad tarkused kindlasti paremini meelde.

Modernism. Modernistid eesti kirjanduses. F.Tuglas

2008-05-23T03:06:00.000-07:00

Õpetaja Ulvi Vilumets, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium
TUNNI EESMÄRK:
1. Luua seos ajaloo ja kirjanduse vahel
2. Tuletada meelde modernismi tekkimist mõjutanud pöördelised 20. sajandi ajaloosündmused maailmas ja Eestis
3. Tutvuda modernismi esindajatega maailmas ja Eestis (F.Tuglas)
TUNNI LÜHIKIRJELDUS: EVOKATSIOON: Läheme tagasi ajalukku ja tuletame meelde 20. sajandi murrangulised sündmused, mis mängisid tähtsat rolli maailma ja Eesti ajaloos. Vaatame paralleelselt ajalugu ja kirjandust maailmas ja Eestis. Õpetaja teeb kaartidest skeemi tahvlile, õpilased kirjutavad selle endale vihikusse.
Arutelu klassis:
Miks me vaatame neid asju koos? Kuidas on nad omavahel seotud? Kuidas ajaloosündmused mõjutavad kirjandust? Miks me vaatame paralleelselt seda, mis toimus maailmas ja Eestis?
Miks tekkis modernism? Kuidas mõjutasid need sündmused modernismi tekkimist? Milles oli modernismi põhiidee?
Kelle loomingust on võimalik Eesti kirjanduses leida modernismi tunnuseid? (Varem õpitud: Gustav Suits). Mida temast teame? UUS TEEMA: Friedeberd Tuglas (1886-1971)
Tahvlile: Tuglase pilt ja märksõnad mõttekaardi koostamise jaoks SÜNDIS? ÕPPIS? ELAS? TÖÖTAS? PEREKOND? SAATUS? LOOMING? TUNNUSTUS? Õpilased otsivad fakte ja koostavad vihikusse mõttekaardi kirjaniku kohta, kasutades õpikut lk 75-77 ja M.Hennoste „Väikest eesti kirjanduslugu koolile” (CD-ROM)
KOKKUVÕTE: Arutame koos mõttekaardi läbi Teeme kokkuvõtte, mida saime teada kirjaniku elukäigust ja ajaloo ja kirjanduse vahelistest seostest
OODATAVAD TULEMUSED:
1. oskavad nimetada 20. sajandi olulised sündmused
2. oskavad neid seostada kirjandusega
3. oskavad nimetada modernismi rajajaid ja esindajaid eesti kirjanduses
4. tunnevad F.Tuglase elukäigu põhifakte

Tammsaare looming

2008-05-23T03:00:00.000-07:00

Õpetaja Anu Kell, Gustav Adolfi Gümnaasium
Aine: eesti keel ja kirjandus
Tunni eesmärk: tutvustada A. H. Tammsaare loomingut
Tunni lühikirjeldus: kõik 11. klassi õpilased pidid läbi lugema romaani „Tõde ja õigus“ I osa ning lisaks sellele ühe vabalt valitud teose Tammsaare loomingust. Õpilaste valikute põhjal moodustasime 4-5-liikmelised rühmad, millega õpilased pidid valitud teost teistele tutvustama. Presentatsiooni vormi võis iga rühm vabalt valida, oluline tingimus oli originaalilähedane lahendus. Tehti näidendeid, fotoseeriaid, videofilme ning multifilm.
Oodatavad tulemused: kogu projekti eesmärk oli anda võimalikult laiahaardeline ülevaade Tammsaare loomingust, sest tänapäeva kiires elutempos ei saa ju õpilastelt nõuda, et nad loeksid läbi kõik Tammsaare teosed. Projekt õnnestus 100%, kõik esitlused olid väga huvitavad, pakkudes suurt avastamis- ja tegemisrõõmu nii õpilastele kui mulle juhendajana. Kindlasti said kõik õpilased hea ülevaate kõikidest Tammsaare teostest. Antud presentatsioon hinnati parimaks ning kujutab Tammsaare tragöödiat „Juudit“. Filmi autorid on Inger Pürjema, Egle Pesti, Kaia Siitan, Kadi Sau ja Ergo Ehte

Romantismiajastu muusika

2008-05-23T02:51:00.000-07:00

Õpetaja Jelena Trubina, Sillamäe Vanalinna Kool
Tunni eesmärgid:- õpetuslikud eesmärgid: Kinnistada läbi mängu teadmisi romantismiajastu muusikast.
- sotsiaalne eesmärk: Arendada meeskonnatöö oskusi.
Tunni lühikirjeldus: Muusika üliminekuga eesti keelde, õpetaja, kes annab tunde mitte oma emakeeles, algsel etapil võib kasutada oma tunnis mängumeetodit. Läbi mängu õpilased omandavad paremini uusi teadmisi või kinnistavad neid. Selle tunni teema on ”Romantismiajastu muusika”. Tunni õpetuslikuks eesmärgiks oli kinnistada varem saadud teadmisi. Sotsiaalseks eesmärgiks on meeskonnatöö oskuste arendamine. Tund alustati meeskondade jagamisest ja juhi valimisest, ja toimus nagu kahe meeskonna võistlus. Tunnis õpetaja esitas kuus erinevat ülesannet. Need ülesanded olid suunatud arendamisele: loogiline mõtlemine, kuulamisoskus ja varem õpitud muusika äratundmine, video ja foto arendasid nägemistajumist. Tunni lõpus tehti kokkuvõtet. Rühmatöö annab õpilastele võimalust kasutada oma teadmisi ja kogemust loovusele probleemi lahendamiseks. Peale seda, see tegevus loob situatsiooni, milles õpilased kasutavad ühist tööd probleemi lahendamises, samuti ka treenib ja arendab sotsiaalseid oskusi, vormides sõbralikke suhteid.
Oodatavad tulemused: Teadmine: Võime sõnastada ideed oma sõnadega või teise viisiga. Analüüs: oskus leida põhjusi, vastusi ja teisi idee osi Hinnang: oskus adekvaatselt hinnata konkretset ideed.

Tekstidokumendi vormindamise stiilid

2008-05-23T02:42:00.000-07:00

Õpetaja Svetlana George, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium
Tunni eesmärk: Tutvustada õpilasi vormistamise stiilide mõistega ja õpetada neid kasutama vormistamise stiile tekstidokumentides.
Tunni kirjeldus:
1)Väljakutse (5 min):
a)SMART-tahvlil on pilt erinevate stiilidega arhitektuuris ja riietuses.
b)Kõlavad muusikalised fragmendid erinevatest stiilidest.
c)Õpilased võrdlevad neid ja leiavad erinevusi stiilides.
d)SMART-tahvlil antakse STIILi mõiste definitsioon T. Jefremova kaasaegsest seletussõnaraamatust.
2)Arusaamine (25 min):
a)Demonstreeritakse dokumenti, kus trükitud üks ja sama tekst kahes erinevas variandis: kasutades vormistamisstiile ja ilma vormistamisstiilita. Õpilased võrdlevad erinevaid variante ja jutustavad erinevustest.
b)Iga õpilane käivitab oma arvutis tekstitöötlusprogrammi Word, avab seal menüü Format ja järjekorras nimetavad õpilased teksti ja lõigu vormindamisparameetreid. Peale seda tööd sõnastavad õpilased iseseisvalt mõiste “Vormindamisstiil”.
c)Õpetaja näitab SMART-tahvlil stiilide menüü (Format – Style) võimalusi. Samal ajal proovivad õpilased oma arvutis kasutada, muuta ja koostada mõnda stiili kasutades varem antud näidis-dokumenti. Võrdlevad saadud tulemust näidisega.
3)Mõtisklus (15 min): a)Õpilased teevad iseseisvalt uut ülesannet, kus kasutavad ja koostavad stiile ja salvestavad tulemused kontrollimiseks.
Oodatavad tulemused:
Õpilane teab vormistamise stiili mõistet ja vajadust.
Õpilane oskab tekstidokumendi vormistamisel erinevaid stiile kasutada ja muuta nende parameetreid.
Õpilane oskab uusi kasutajastiile luua ja kasutada neid kirjatüübi või lõigu muutmiseks.

Veebibrauser ja otsingumootor

2008-05-22T07:24:00.000-07:00

Tatjana Tambovtseva, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium
TUNNI EESMÄRGID:
Uurida uued mõisted, mis seotud Interneti kasutamisega.
Selgitada,veebibrauseri ja otsingumootori erinevusi.
Õppida mõistete eestikeelsed tähendused.
Kinnitada gruppitöö oskused.
TUNNIKIRJELDUS:
SISSEJUHATUS:
Õpetaja: Nimetab uued mõisted. Selgitab, et tihti neid segavad. Klass jagatakse kaheks gruppideks. Iga grupp saab oma mõisteid ja ülesanne töölehtedel. Õpilased: Kuulavad, vaatavad, teevad töö gruppides.
UURIMINE: Õpilased uurivad Internetist ja täidavad oma töölehe ülesanne. Õpetaja aitab õpilasi.
JÄRELDUS: Õpilased esitavad oma gruppi uurimuste järeldused teistele.
ESITLUS: Õpetaja näitab "Rääkiv" programm Internet ja kommunikatsioon (etraning). Õpilased jälgivad, kirjutavad töölehtedele uued tundmatu sõnad esitluse järgi.
KOKKUVÕTE: Õpetaja teeb lühidalt kokkuvõted. Õpilased kuulavad, kordavad uued mõisteid ja nende tähendused. Täidavad ristsõna SMART tahvil.
TULEMUSED: Õpilased teavad mõisted: veebibrauser ja otsingumootor, nende eesti- ja venekeelne tähendus. Oskavad sõnastada nende erunevused. Teavad tundmatud veebibrauseri ja otsingumootoi nimetused.

Internet kui info allikas

2008-05-22T06:54:00.000-07:00

Õpetaja Ardo Heinmaa, Elva Gümnaasium
Tunni eesmärk on õpilastele õpetada põhilisi internetiga seotud termineid ja mõisteid. Kõike seda omandada läbi mängu kasutades selleks interaktiivseid vahendeid.
Tunni lühikirjeldus: Tunni alguses seletan õpilastele internetiga seotud mõisteid. Seejärel viin läbi populaarse mängu nimega Miljonimäng arvutitunnis. Mängus esitatakse internetiga seotud küsimusi õpilastele. Tagaside oli väga postiivne õpilaste hulgas. Seda meetodit soovitan ma kasutada ka teistel õpetajatel selleks, et muuta oma tundi õpilastele huvitavamaks ja kaasahaaravamaks.